TUTVUME illustraator Laura VerteGA

Kuidas algab tavaliselt sinu päev?

Hommikud kulgevad enamasti näljaste kahe- ja neljajalgsete saatel, kes kõik ümber jalgade tiirlevad ja oma noosi ootavad. Argitoimetuste järgselt loodan taastada vaikse keskkonna, kus hommikukohvi kõrvale end loomingusagedusele sättida.

Kuidas kirjeldaksid ennast inimesena?

Täiendan oma hea sõbra sõnu ja loodan, et minu hauaplaadile kirjutatakse: armastav ema, inimene ja kunstnik. Need on muidugi suured ja ilusad sõnad, mida täita.

Aga senikaua ja selle kõrvale olen parajalt introvertne, tumedatsorti huumorimeelega, pingsalt ülemõtlev ja loomingut hädastivajav inimene. Muuhulgas pole minust suuremat asja kokka või loogikut, aga kaltsukates tuhnimine, meisterdamine või maamullas toimetamine soojendavad südant.

Kuidas kirjeldaksid enda loomingut?

Eelkõige elurõõmsa ja vimkalikuna. Kuna ma olen lummatud valikuvõimalusest ja -lõpmatusest ning teiste kunstnike (ka visuaalkunstiväliste) loomingust, siis armastan tehnikate, stiili, detailide ja värvidega pidevalt katsetada. Ja loomulikult kujuneb tulem ka alati konkreetsest ülesandest. Siiski leiab mu töödest alati midagi iseloomulikult äratuntavat – minu kogemused või kogenematused, teatud värvikasutused või motiivid.

Kui saab veel mõni kiiks või esmalt mittemärgatav moment sisse toodud, on eriti tore!

Mis sind inspireerib?

Kõik-kõik! Inspiratsioon võib tulla kellegi lausekatkendist, ägedast värvidemängust, kohvikruusist köögilaual või põrandapraost jalge all. Õpin sellistest väikedetailidest pidevalt. See on muidugi üpris intensiivne elukool, mistõttu katsun aeg-ajalt endale ikka puhkamist ka meelde tuletada. Siis rahustan oma sügelevaid sõrmi ja mõtteid lugemise või kuduma õppimisega.

Mis valmistab sulle rõõmu?

Elu lihtsad asjad – selle õige vastlakukli maitse, kaheaastase sõnaline šedööver, tore pliiatsi- või pintslitõmme, magus uni, mullast sirguvad taimed...

Mis lugu räägivad sinu illustratsioonid raamatus „Mina olen siin“?

Loodan, et ausat, ilusat, elu argihetki imetlevat lugu. Samas tahaks selleski loos luua illustratsioonidega väikese võlumaailma ja anda ka kiiksudele ruumi.

Mis sind selle raamatu idee puhul kõnetas?

Kindlasti vajadus ja toredus elu algust, selle juhtumise harukordsust ja võimalikkust ning inimese sündi käsitleda ning anda vanematele võimalus lastega sel teemal rääkida ja arutleda. Nende siiras huvi on ju põhjendatud nii nende endi sünni kui pere kasvamise puhul ja seda juba päris varajasest east peale.

Kuidas olla õnnelik?

Armastada. Ennast ja teisi, loodust ja asju.

Ja teha seda, mis päriselt-päriselt meeldib!

Mida tahaksid kindlasti teha aastal 2022?

Palju-palju joonistada, areneda, kasvatada põllutäis head-paremat ja õppida kuduma nii, et keegi teadjam mind koguaeg aitama ei peaks :)

Aitäh Laurale selle intervjuu eest ning tema südamlikke ja vahvaid illustratsioone näeme Imedemaa Kirjastuse uues raamatus. Millest see lasteraamat õigupoolest räägib? "Mina olen siin" jutustab ja maalib loo beebi eostamisest, kõhus kasvamisest ja arenemisest, pehmest sünnist ning ülejäänud pere beebi ootusele kaasa elamisest.

Raamatut "Mina olen siin" võib oodata juba aasta suvel! Et olla kursis raamatu ilmumisega, liitu meie sõbralistiga ning saad teavituse esimeste seas (lahtri leiad alla poole minnes).